Iga lõpp on millegi uue algus!

Hea Tallinna Kesklinna Põhikooli 2. lend! Oleme väga uhked teie üle ja soovime teile edasiseks palju õnnestumisi. 

Aktuse ootus: 

Viimaseks postistuseks klassijuhatajate kõne lõpuaktusel. 

Täna, 20 aastat tagasi, olin ma samamoodi siin saalis, oli samasugune tähtis päev ning ka ilm oli samasugune päikseline. Kuid ma ei seisnud siin, vaid istusin nendel samadel pinkidel, kus teie, armsad lõpetajad. Mäletan, et hinges oli veidi värinat, et kas nüüd ongi see kauaoodatud esimene lõpp käes. 

Usun, et ka teie võite tunda täna midagi sarnast.

Meie esmakohtumine rohkem kui 5 aastat tagasi oli väga ootamatu. Üleöö sai minust teie klassijuhataja ja teist, minu klass. Me oleme läbi käinud igasugused raskeid teid, roninud üle mägede, kuid nüüd oleme lõpuks siin. 

Me oleme koos teinud paljusid asju ja saanud uusi kogemusi just esimest korda.

Meie Kaisaga saime tänu teile olla esimest korda klassijuhatajad. Kõik koos saime olla  esimesed Clanbeat katsetajad. Teie klassist tuli kooli esimene minifirma. Teoreetiliselt olete te aga ka esimene ja viimane klassi kooli ajaloos, kus on nii vähe õpilasi. Ning kui mõtlen, mida ise sain teiega esimest korda kogeda, siis meeldejäävaim on minu esmane sõit “porgandiga” koos teiega Tartusse või võimaluse mängida teiega kehalise tunnis jalgpalli.

Kui anda teile edasiseks kaasa üks mõte – siis see oleks “Kõik on võimalik, kui te seda väga tahate!” Mitte ükski unistus ei ole liiga suur, mitte ükski probleem ei ole liiga keeruline. Sel õppeaastal näitasite kõik kui palju teie sees on visadust, pingutust, tahtmist ja jõudu, just seetõttu oleme kindlad, et teist tulevad targad, asjalikud ja Eesti elu edasi viivad inimesed, kelle üle saame Riinuga uhked olla ka 10, 30 ja 50 aasta pärast. Hoidke meie klassi vaimu endas ka nendes koolides kuhu siit edasi õppima asute – asjalikud, rõõmsameelsed, natuke krutskeid täis ja alati, alati hea huumorimeelega. 

Suur aitäh head vanemad, et toetasite ja armastasite neid poisse nii väga, et neil oli võimalik kasvad ja kujuneda nendeks suurepärasteks noormeesteks, kes nad täna on. Aitäh!

Aleksander Suuman on kirjutanud oma luuletuses: 

Ei ole õige öelda, et inimesed
tulevad ja lähevad.
On inimesi,
kes tulevad
ja kunagi ei lähe

Te olete kõik jätnud meie ellu ühe mõnus jälje.

Aitäh sulle Marcel, et olid alati nii südamlik ja hooliv ning oskasid õiges kohas tähelepanu pöörata neile asjadele, mis ei pruukinud alati reeglipäraselt toimida.

Aitäh sulle Oliver, et oled meid toetanud oma naljadega ning hoidnud nii klassi kui ka kooli lippu kõrgel spordis.

Aitäh sulle Sander, et oled olnud tasakaalukas, arukas ja meeldiv vestluskaaslane ning võtnud mitme ürituse korraldamise enda õlule.

Aitäh sulle Ruut, et oled olnud muhe klassivend oma sõbraliku meelega ning sinuga on olnud toredad ainealased arutelud. 

Aitäh sulle Edward, et oled olnud julge oma mõtteid avama ning nõudliku suhtumisega õpetamisse, meid õpetajatena paremaks muutnud. 

Aitäh sulle Georg, et oled suutnud teisi oma naljadega lõbustada ja kambavaimu üleval hoidnud. 

Aitäh sulle Aren, et oled olnud tasakaalukas ja asjalik klassivend, sinu mõtted, mida meiega jagasid olid alati kaalutletud.

Aitäh sulle Siim, et oled hoidnud kõrgel teadmiste omandamise tähtsust ning võtnud vajadusel vastutuse ja liidrirolli.

Kallid poisid – palju õnne põhikooli lõpetamise puhul ja …. rokkige täiega!

Lisa kommentaar