Robini essee

Essee mitte millestki

Mitte miski ei tähenda mitte midagi ja kui tähendaks, siis see oleks midagi, aga kui see oleks midagi, siis see poleks mitte miski.
Küll aga on mitte midagi üks mõttetu asi, sest kui sul pole mitte midagi, siis sa ei saa sellega midagi teha.
Mitte millegagi ei saa ruumi täita, sest mitte miski pole midagi materiaalset. Kui sul on midagi terve ruum täis, siis sa võid soovida, et su ruum oleks täis mitte midagi, sest siis sul oleks jälle koht, kuhu uusi mõttetuid asju panna, mis võiks tegelikult olla prügikastis.

Lisas: jaana 28.02.2019 12:32

Kinos

21. detsembril käisime kooliga vaatamas jõulufilmi „Eia jõulud Tondikakul“. Film räägib väikesest tüdrukust Eiast, kes kuidagi ei leia oma jõulurahu. Kõigepealt läheb nässu Eia pere plaan jõulud koos veeta. Seejärel jookseb liiva neiu plaan omale enda kogutud raha eest üksinduse peletamiseks koer osta. Lõpuks, et tüdruk ei peaks pühade aegu päris omapead olema, viiakse ta müstilisse Lõuna-Eesti talusse inimeste juurde, keda ta iialgi näinud ei ole.
Allikas: https://www.justfilm.ee/movie/eia-joulud-tondikakul/

Lisas: jaana 28.02.2019 12:31

Jõulupidu

19. detsembril toimus jõulupidu. Jõuluvanale esines Robini (basskitarr) , Kristjani (kitarr) ja Arturi (kitarr) ansambel. Kingituseks saime reisi Pärnusse.

Lisas: jaana 28.02.2019 12:30

Teatris

16. novembril käisime NUKUs vaatamas etendust „Timm Thaler ehk Müüdud naer“.
“Timm Thaler ehk Müüdud naer” on James Krüssi samanimelisel raamatul põhinev lavastus, mille nimitegelane Timm müüb oma naeru salapärasele parun Tarukile. Vastutasuks omandab ta võime võita kõik kihlveod, mille sõlmib. Kas naeru on võimalik müüa? Kas naeru on võimalik osta? Kas raha teeb õnnelikuks? Kas ilma naeruta on võimalik õnnelik olla? Mida teeksite teie, kui kaotaksite ühel päeval võime naerda?
On öeldud, et naerul on inimesi ühendav loomus. Naer vabastab, aitab toime tulla raskustega. Oskan naerda, see tähendab, et suudan mõelda. Kui Timm saab aru, et koos naeruga müüs ta ära ka enda hinge, asub tarmukas poiss teele, et leida parun ning oma naer tagasi saada, maksku mis maksab.
Allikas: http://www.nuku.ee/et/timm-thaler-ehk-mĂĽĂĽdud-naer

Lisas: jaana 28.02.2019 12:29

Eesti Sõjamuuseumis

18. novembril möödus 100 aastat Vabadussõja algusest. Sellel puhul külastasime 15. novembril Viimsis Eesti Sõjamuuseumi.

Lisas: jaana 28.02.2019 12:27

Matkapäev

21. septembril toimus matkapäev, millega tähistasime kooli viiendat aastapäeva. Meie matk oli ligi 6 km pikk. Matka lõpus toimus fotojaht ning ühistants.

Lisas: jaana 12.10.2018 11:42

Kooli sünnipäev

2. oktoobril pidasime kooli sünnipäeva. Küpsisetordi valmistasid Franz, Gert, Karl Robin, Arvo ja Mark.

 

Lisas: jaana 12.10.2018 11:41

Perepäev

15. septembril toimus koolis perepäev. Päris oma töötoa viisid läbi Franz ja Karl Robin.

Lisas: jaana 12.10.2018 11:29

Kagu-Eestis klassiekskursioonil 7. ja 8. juunil

Esimene päev.
7.45 G.Otsa tänav. Tänavaäär Estonia teatri kõrval on muutunud bussijaamaks. Kevadine kooliekskursioonide aeg. Üks buss läheb Saaremaale, teine Lätti; kolm veel teadmata suunas. 5D alustab sõitu Tartu suunas. Kui õige buss leitud, kotid, toit – ja supikulp!- koolisööklast peale laetud, selgub, et üks laps on puudu.
8.00 Buss stardib.
10.30 Esimene peatus – Tartu linn. Tartu ülikooli peahoone, Ingli- ja Kuradisild, Toomemägi. Ülikooli kartser jääb järgmiseks korraks. Jaana lubab hiljem, et kuni see juhtub, ehitab TPK oma kartseri Pärnu maantee maja viimasele korrusele. Viimane aeg hakata kuulama ettekandeid, et aru saada, millest jutt käib (reisi peatuspunkte tutvustavad lapsed ise, nad on selleks juba kodus ette valmistanud ja nii saab igaüks reisi jooksul korra olla giidi rollis). Ülikooli peahoone aula (koolilõpu ajastule omaselt piduehteis, lillebukettide, lippude ja kõnepuldiga) tekitas erinevaid emotsioone – ühed ahhetasid, teised tõdesid mõnevõrra pettunult: „See on nii väike“.
11.50 Tartu bussijaam. Korjame üles lapse, kes ennist bussist maha jäi. Kõigil hea meel.
12.00 Tagurpidi maja. Ootame veidi, sest uperkuudis majja pääseb vaid üks grupp korraga. Ollalllaaa – on see vast lahe maja! Kui tahad, et paha ei hakka, tuleb käia viltu; päris tagurpidi ei ole vaja, aga korralikult ettepoole kaldu – proovi! Poisid avastavad, et tuletõrje andur on põrandal.
12.50 AHHAA. Väsimatu meelelahutaja. Kas kardin, mis ühendab kahte saali, on päris veest või ainult paistab, et on veest? Kes julgeb, see proovib. Tulemus: enamus lapsi on läbimärjad. Tundub, et katse õnnestus.
13.00 Lõuna restoranis Newton. Kartulipuder, lihakaste, salat, kook. Järgi jääb – kook!?! Mure kämpingute pärast kogub tuure: käib jutt, et kämpinguid on vähem kui neis magada tahtjaid. Üks ettepanek on olukord tormijooksuga lahendada.
13.20 AHHAA II. Kes väsib, kĂĽlastab teadusteatrit. Juhendaja vist on veidi väsinud kogu aeg ĂĽhe ja sama etenduse andmisest ja ilmselt seetõttu allub väga kergesti saalist tulnud provokatsioonile panna tavaline (!) lambipirn mikrolaine ahju ja vaadata, mis juhtub. Kaks varianti: a) sulab ära; b) hakkab ringi hĂĽppama ja lendab kildudeks. Esimene katse: variant a). Publik nõuab enamat. Tagatoast tuuakse uus pirn ja seekord lahvatab mikrolaineahjus leek, käib kõva kärakas, saal täitub korraliku kärsahaisuga ja pirn – nĂĽĂĽd juba ootuspäraselt – lendab tuhandeks killuks. Ă•pime, et ei ole olemas prĂĽgi, on ressurss (äärmisel juhul on olemas praht).
16.15 Start Taevaskotta. Lapsed on vahepeal kenasti ära kuivanud. Bussis porgand ja õun.
17.00 – 19.30 Taevaskoja matkarada. Porgand. Ja veelkord porgand. Isuga. Põhjalikult ettevalmistatud programm näeb ette: „Kulgemine, uurimine, vaatamine.“ Tegelikkuses näeb asi välja nii: „Jooksmine vabas õhus, pildistamine ja Viimse reliikvia taaslavastus.“ Kämpingute teema läheb teravamaks. Miks ikkagi kolmest kämpast kaks antakse poistele?

Paanika. Levi ei ole. Internetti ei ole. Ei tea, kuhu poole sõita, et jõuda ööbimiskohta.

20.00 Saabumine majutuskohta (Pinnamäe puhketalu). Lapsed võetakse pikkuse järjekorras ritta (see oli nali, kuid lapsed olid juba rivis nagu silgud pĂĽtis) ja jagatakse. Konkreetselt, õiglaselt. Kolmest kaks on tĂĽdrukutele. Kõik on rahul. Borš (eelroog) läheb hundikurku. TĂĽdrukud teevad tule ĂĽles (Natali ja Carol) ja poisid teevad salatit (2 peakokka: Kert ja Franz). Grill (kana- ja sealiha šašlõkk, lihavorstid; SUUR pott salatit). Mäng. Laste enda initsiatiivil ja juhtimisel. Kõik sujub. Viktoriin jääb ära. Või noh, täpsustab Jaana, tehakse tunnis. Ei, ei ole perereis; klassiekskursioon on. Lõke. Mõnus! Siiski … leppida tuleb suveõhtu paratamatute päraldistega: sääsed. Ainus asi, millega lapsi veidi juhendada vaja: ärge hoidke uksi/aknaid lahti, sääsed tulevad sisse! Vihm. Selgub, et kämpingutes ei ole peegleid… Ăśks tĂĽdruk kolib kämpast majja ĂĽle. Kõigil on oma voodi olemas; kõik on rahul ja rõõmsad.
Üks täiskasvanu (nimi toimetusele teada), kuuleb pealt kahe poisi omavahelist juttu:
– „Tegelt on päris ok reis olnud“.
– „Mhm“
23.00 Programm näeb ette öörahu. Ei kommenteeri.

Teine päev.
8.00 Ă„ratus. Vihma sajab.
– „Ma ei ole mingi ĂĽldse magada saanud. Terve kämpa oli sääski täis!“
8.00 Hommikusöök. Kaerahelbepuder, hommikusöögi helbed, võileib, salat, pannkoogid moosiga! Pannkoogitermoses. Puuviljad.
Vihm jääb järgi.
Keedame supi termosesse. Seljanka. Näis.. pakime jäägid kaasa ja teele.
10.15 Start Meenikunno rabasse. 3 km matkarada. On näha esimesi väsimuse märke. „Kas seal sääski on?“ Kõige parem sääseravi – rabajärve vesi. Kolm kanget hüppavad sisse: Kert, Otto, Franz; teised passivad. Vesi on soe. Aga miks siis tegelikult ka rabas sääski ei ole? On’s liiga happeline? Kõik huulheinad on sääsed ära söönud? Küsimus jääbki vastuseta. Vähemalt rabas. Sest levi ei ole.
12.45 Ilumetsa meteoriidikraatrid. Kuna ükski laps selle peatuspunkti kohta midagi ette valmistanud ei olnud, tegi ettekande Jüri. Lühidalt: ärge midagi erilist oodake, seal on lihtsalt üks suur auk maa sees. Hääl bussist: „Järelikult on igav“. Kohale jõudes oli selge, et Jüril oli lihtsalt kodutöö tegemata: ei olnud igav. Ja nüüd teame kõik, kus kurat kulda kuivatas. Sõime kringlit (soolast ja magusat), jõime teed ja hammustasime puuvilja peale.
13.45 Ootsipalu oru hiiglased. Eesti kõrgeim kuusk ja maailma kõrgeim harilik mänd. Nii pikk, et pildistamiseks peab selili maha heitma, muidu ei mahu kogu puu pildile ära (kuusk: 48,6 m ja mänd 46,6 m).
14.20 Rõuge heinamaa restoran. Kuni lauake end katab, organiseerisid lapsed disko heinamaal. Soe supp. Grill-liha. Salat. Jätsipeatus.
Pesapuu vaatetorn. Külakiik. Palun-palun-palun suurt hoogu! Tiimitööd õpetab tänuväärselt Jaana. Otto toetab taktilugemisega: „Ja üks! Ja kaks!“ Lapsed saavad hoo sisse ja jälle kõigil tuju hea. Väsimus nagu pühitud.
Ööbikuoru matkarada. Nii umbes 5 km pikk. Allikavesi, vesioinas, hüdroelektrijaam, Rõuge Suurjärv, mille juurde buss meile vastu sõitis. Koduigatsus kipub veidi kallale.
Väsinud saavad värskendust külma allikaveest. Õpime, et joogivett tasub võtta lättele võimalikult lähedalt.
– „Kas seda vett juua võib?“
– „See on mingi ilge roostese plögaga koos, üäk!“
– „Ma täidan terve pudeli!“

Allikavee degusteerimine.
– Allikavett proovisid?
– Jah, ma juba proovisin
– Seda viimast, või? Väga hea maitsetu vesi.

16.30 Hinni kanjon. Kes oleks võinud arvata, et Eestis midagi sellist üldse on?
Vapramad võtavad viimase peatuspunkti; seltskonnas on mõned langenud. Kuuldes, et kanjonis on allikas, kust vett võtta, jõud taastub ja vee järele joostakse pikamaajooksja pikkade sammudega sprinteri kiirusel.
Kristjani ema tuleb Kristjanile järgi.

17.30 Start koju tagasi.
Franzu isa tuleb poisile järgi; jätame temaga hüvasti bussipeatuses Võru kandis.
– „Mis järgmine peatus?
– „Olerex“
– „Kelle me seal maha jätame?“
– …

„Olerex! Olerex! Olerex! Olerex! Astmes n“ Kõlab ühtlane hüüd bussis. Paistab, et ikka veel on, mida oodata. Nojah, vanemate kaasapandud snäkk teise päeva õhtuks on ammu ära nositud. Liikumine värskes õhus teeb oma töö.

Olerexi bussirestoran. MenĂĽĂĽs:
– Leib vorstiga. Ăśks õnnelik saab leiva kolme vorsti viiluga
– Leib juustu ja vorstiga
– Leib võiga. Võimalik valida, kas paksu või kihiga või õhukesega.
– Ă„mbritäis puuvilja.
– Pagasiruumis on veel salatit, suitsuvorst ja hapukoort.

Klassiekskursioon nagu klassiekskursioon ikka. Bussis kõlab laul: „kauges kĂĽlas / … / siis on pidu, teise kĂĽla pidu“. Hetke pärast laulavad lapsed, poisid ja tĂĽdrukud, „Koitu“. Järgmine klassiekskursioon toimub Otto kodu Saaremaal (Otto lahkel kutsel). Või siis parvesõit Emajõel, kui kuupäevad ei peaks sobima. Igaks juhuks peaks aegsasti ära broneerima. Ja siis ei tohi unustada seda Tartu ĂĽlikooli peahoone kartseri ekskursiooni ka. Muidu, mine tea, äkki tõesti jõuab Jaana ellu viia plaani ehitada TKP oma kartser koolimaja kõrgeimale korrusele.

Ja saabub kauaoodatud peatus „Olerexi tankla“ Põltsamaal. Kõik on ilmatuma rahul.

19.19 toimetus sulgeb uksed.

Kõik lapsed jõudsid õnnelikult koju tagasi. Kulp on ka kooliköögis tagasi. Käisime kaugetes kohtades, kuhu ehk muidu ei satuks ja kus ikka tuleb just klassiekskursiooni asjus käia. Oli näha, et „oma klassi tunne“, mis reisil tekkis, oli lastele oluline: „Nii äge, et me oleme ainult oma klassiga“, kostus laste suust rohkem kui ühel korral.
Suur tänu Jaanale ja iseäranis Jürile, kes pani kokku hästi läbimõeldud ja väga hea programmi, organiseeris bussi, majutuse ja toitlustuse ning tegi kõik muud vajalikud ettevalmistused viimse pisiasjani.

Jutu pani kirja Arturi ema Tiina

Lisas: jaana 22.06.2018 13:53

Kalevi vabriku kĂĽlastus ja draamaprojektid

16. mail käisime külas Kalevi vabrikus. Nägime, kuidas valmivad kommid ning kuidas neid pakendatakse. Õhtul esitasime vanematele draamaprojekte Ernst Peterson-Särgava rahvajuttude ainetel.

 

 

Lisas: jaana 22.06.2018 13:01