004a

Imeilus kevadpäev. Muuksi – koht Kuusalu vallas Juminda poolsaarel Kolga lahe ääres. Väljad täis õites nurmenukke. Karulaugu krobelised lehed ning tuntav lõhn, mis ei tohiks segi minna piibelehega. Linnulaul. Koht täis kaugesse minevikku ulatuvat ajalugu. Linnamägi, kalmed, Põhjatähe mälestusmärk, mis rajati 1994. a. ning mille üks osa meenutab Erna retke.

Kes veel ei olnud oma elu jooksul Tallinna Teletorni või Botaanikaaeda jõudnud, siis nüüd oli see võimalus. Kuna päev oli palav, siis oli teletorni vaateplatvormil mõnus Tallinnale pilk peale heita. Otsisime küll Helsinkit, kuid 80 km kaugusel olevat Soome pealinna siiski palja silmaga näha ei olevat võimalik. Imetlesime rododendronite imelist õiteilu botaanikaaias. Botaanikaaias õnnestus lõpuks ka kaasavõetud võileivad ära süüa.

Sellel aastal otsustasime minna 5. klassidega Tartusse. Sihtkoht oli meil Ahhaa Keskus. Enne Tartusse jõudmist peatusime Laevas Hollyfood restorani juures. Sõime kaasavõetud toitu ning ronisime Hollywoodi mäge meenutava mäe otsa.

Ahhaa Keskuses oli huvitav ja tore. Käisime planetaariumis ning osalesime Teadusteatri etendusel.

Seejärel sõitsime Elistvere Loomaparki ning nägime Eestimaal elavaid loomi. Koju jõudsime pärast kella 8 õhtul.

Teaduspäev toimus meie koolis 3 aprillil. Suuremad õpilased Tallinna Reaalkoolist tegid meile väga palju heasi ja toredaid katseid. Õppisime nendest katsetest väga palju. Üks katse oli näiteks kummikaru põletamine, sellest me õppisime kui palju on energiat kummikarus.

Ajarännak, mis sel aastal toimus 2.mail, viis meid oma rännakuga esimese laulupeo aega. Tartus.  Selel suvel möödub 150 aastat esimesest laulupeost Tartus. Kooli tulles kandsime riideid, mida võisid kanda sada ja rohkem aastat tagasi Lydia Koidula kaasaegsed. Vaatasime saalis koos filmi ning klassijuhataja viis läbi  ajastukohase tunni. Seejärel suundusime rongkäigule, mis viis meid Reaalkooli juurest Kalevi spordihalli. Seal esinesid koorid ja peeti kõnesid. Päeva lõpetas huvilistele simman.

Siim Oliver

2. mail toimus Tallinna Kesklinna Põhikoolis ja Tallinna Reaalkoolis ajarännak. Ajarännaku teemaks oli 1869. aasta laulupidu, kuna sel aastal täitub laulupeol 150 sünnipäev. Kogu koolipäev oli vanaaegses stiilis: riietus, toitlustus, koolitunnid, rongkäik ja ka pidu Kalevi spordihallis. Kõik kandsid võimalusel rahvariideid või muid vanaaegse välimusega riideid. 5.-8. klass vaatasid koos filmi nimega “Tuulepealsed Leelod”. Mulle see film meeldis, aga see oli suhteliselt pikk. Pärast filmi oli söögivahetund. Sööklas pakuti 1869. aastale kohaselt jahukastet ja mulgiputru. Klassijuhatajaga koos vaatasime esitlust sellest laulupeost ja peale seda kogunesid kõik staadionile pildistamiseks, et teha koos inimestest aastaarv 1869 staadionile. Kui pildid tehtud, asusime rongkäigule. Hoogsal sammul liikusime lippudega rivis kooli juurest Kalevi spordihalli. Iga klass esindas eri piirkonda Eestist oma lipuga. Meie klassil oli kõige suurem lipp. Spordihallis me laulsime ja tantsisime. See päev oli väga tore.

Arion

Meil oli kooli saalis pidulik tantsu- ja teepidu, kuhu pidi panema pidulikud riided ja võtma kaasa teetassi. Hakkasime tantsima – essana tegime kolm tantsu ja siis võtsime tassikese teed ja küpsiseid. Tegime veel neli tantsu ja hakkasime bingot mängima. Meie klassil läks päris hästi. Lõpetasime viimase kolme tantsuga ja jätsime hüvasti.

Heidi

Istusime laudade taha ja jõime teed. Siis hakkasime tantsima, tegime pausi ja jõime teed ning sõime küpsetisi. Meil, tüdrukutel, olid valmistatud kokanduse tunnis inglise traditsioonilised skoonid, mida süüakse moosi ja paksu kreemiga. Seejärel mängisime bingot. Siis läksime tagasi tantsima. Siis oligi teeõhtu läbi.

Võõrkeeltenädalal toimus meil mitmeid üritusi. Meeldejäävamad olid muidugi Tee- ja tantsupidu ning kinokülastus. Käisime kogu kooliga vaatamas filmi “Kuninganna Gorgi”. Kahjuks oli see juba eesti keelde tõlgitud, mistõttu meil ei olnud võimalust seda inglise keeles vaadata. Meil toimus ka Kahoot Inglismaa ja kuningliku pere kohta. Meie klassist olid võidukad Georg ja Ferris. Hanna-Maria ja Kertu-Aliis. Briti Saatkonda said külastada meie klassist Lauri, Brent, Kertu-Aliis, Marie ja Elisabeth.

Kristel

Me käisime klassiga VAT teatris vaatamas etendust “Kas kalad magavad”. Etendus oli tegelikult väga kurb, sest Juta rääkis oma surnud vennast Emilist. Emili oli surnud vähki ja tal oleks olnud sel samal päeval sünnipäev, mil Juta temast rääkis. Etenduse kõige kurvem hetk oli siis, kui Juta rääkis Emili matustest ja sellest, kuidas ta kirstult voolasid koos vihmaga alla Emili lasteaia kaaslaste joonistused. Enamustel kes saalis olid voolasid pisarad juba pärast 15 minutit ning kaasa arvatud mina. Minu arust oli see üks kurvemaid etendusi, mida me oleme klassiga vaatamas käinud aga mulle see etendus meeldis, sest see oli südamlik.

Adeele

Teatrietendus “Kas kalad magavad?”

Me käisime klassiga VAT teatris vaatamas etendust “Kas kalad magavad?”. Lugu rääkis sellest kuidas Juta jutustas oma vennast Emilist. Ta rääkis kuidas Emil vähki suri ja kuidas ta sellesse suhtus. Alguses ei saanud Juta üldse aru mis toimub ja miks Emil ennast ei liiguta. Kokuvõtes ta rääkis 2 minutit sellest, kas kalad magavad ja 1 tund Emilist. Mulle see etendus väga meeldis ja see oli väga südamlik. Ma isegi vahepeal nutsin. Autor oli Jens Raschke ja näitleja Liisa Saaremäel.