Arhiveeritud - kuu 04.2019

MatkapÀev Kakerdaja rabas

 

TeisipĂ€eval 16.aprillil kĂ€isime koos paralleelklassiga Kakerdaja rabas. SĂ”itsime sinna bussiga kus ĂŒks giididest rÀÀkis tallinna mĂ€gedest. Seal asusid Noku talu ja Noku lĂ”kkeplats. Noku talu oli kĂŒll lagunenud, kuid kolm kaske mis maja ees olid olnud olid alles. Klassid jaotati eraldi ja kumbki klass sai matkajuhi ning alustasime teekonnaga. Varsti jĂ”udsime laudrajani kus meile Ă”petati kuidas rabas turba peal kĂ€ia. Paar korda peatusime, et Ă”ppida mĂ”nda raba taime vĂ”i juua laukast vett. Rabas kasvasid hĂ”redalt lĂŒhikesed puud, sest neil ei olnud palju toitaineid. Teed olid osaliselt vee alla jÀÀnud. Raba vesi oli puhas, kuid natuke pruun. Kuulsime ka juttu kuidas Noku talu poiss oli tahtnud sĂ”braga mardipĂ€eval teisele poole raba kĂŒlla minna, kuid tagasi nad enam ei tulnud. Nende laibad leiti natuke hiljem ning talu peremees pĂŒstitas oma poja auks risti mis on veel siiani alles. Ristini me kahjuks kĂ”ndida ei jĂ”udnud, kuid kĂ”ndisime siiski pĂ€ris kaugele. Tagasitee lĂ€ks kiiremini ning saime veel fakte teada. Kui olime umbes pooleteisetunniselt matkalt tagasi tulnud tuli söögipaus. SĂ”itsime bussiga tagasi linna. Mulle see matk meeldis.

Karl Oliver, lend 005d

 

Me kĂ€isime 16.aprillil koos enda ja paralleelklassiga Kakerdaja rabas. KĂ”igepealt sĂ”itsime sinna bussiga ja bussis rÀÀkis meile reisijuht igasugustest huvitavatest asjadest. NĂ€iteks ta rÀÀkis meile,et Tallinnas on vĂ€ga palju mĂ€gesid lausa ĂŒle 70! Siis kui me kohale jĂ”udsime saime bussist vĂ€lja minna ja need kes tahtsid need vĂ”isid oma kotid bussi jĂ€tta. Siis me ootasime lĂ”kkeplatsil natuke aega ning siis kui giid oli valmis siis me hakkasime raba poole minema. Me kĂ”ndisime paarkĂŒmmend meetrit ja siis me jĂ”udsimegi laudteele. Giid ĂŒtles,et me ei tohi laudteelt kĂ”rvale minna, sest siis vĂ”ib meie jalg sisse vajuda. Siis me kĂ”ndisime kuni me jĂ”udsime ĂŒhe valge tutiga taime juurde mille nime ma ei mĂ€leta. PĂ€rast sellest rÀÀkimisest me liikusime edasi kuni me jĂ€ime seisma ĂŒhe taime juurde mille nimi oli huulhein mis toitub putukatest. Me jalutasime pĂ€ris pikalt kuni me jĂ”udsime suure jĂ€rve juurde mille nimi oli Kakerdi jĂ€rv. Seal oli nii öelda joogipaus, sest sealt jĂ”id kĂ”ik seda vett mis seal jĂ€rves oli. Siis me lĂ€ksime tagasi lĂ”kkeplatsile ja sĂ”ime. PĂ€rast söömist me lĂ€ksime bussi ja sĂ”itsime Tallinnasse tagasi. Mulle meeldis see matk. Soovin,et selliseid matkasid tuleks veel.

JĂŒrgen, lend 005d

 

KĂ€isime 16. aprillil klassiga Kakerdaja Rabas. Meile rÀÀgiti Noku talu ajaloost kuidas seal oli maja mille ees oli kolm kase puud , kuid maja oli Ă€ra lagunenud ja kuidas seal elas kolm poissi ja ĂŒks sepp. Kui kolm poissi suureks said, siis lĂ€ksid nad mardipeole ja kukkusid rappa. Peremees tegi kasest risti poiste mĂ€lestuseks. PĂ€rast lĂ€ksime laudtee peale jalutama. Vahepeal lĂ€ks laudtee vee alla. Meile rÀÀgiti ka erinevatest taimedest NT tuppvillpea ja rabakas. Meile rÀÀgiti ka seal olevast veest mis oli kĂ”ige ohutum vesi, aga seal polnud ĂŒhtegi mineraalainet. See vesi ei kustutanud janu, aga see pidi tegema naha siidiseks. Mulle vĂ€ga meeldis see pĂ€ev ja ma loodan, et selliseid pĂ€evi tuleks veel.

Frode, lend 005 d

 

TeisipĂ€eval 16. aprillil kĂ€isime me Kakerdaja rabas. BussisĂ”it kestis tund aega. Me nĂ€gime seal erinevaid taimi ning ka marju nĂ€iteks kukkemarja, tuppvillpead ja huulheina. Raba vesi on pruunikamat vĂ€rvi kui kraani vesi ja kustutab vĂ€hem janu, kuid on ikkagi vĂ€ga maitsev ja hea ja öeldi ka, et raba vesi teeb naha siidiseks . Vanasti elas raba serval ĂŒks kuulus sepp ja tema pere umbes 30.-ndatel. Seal oli ka Kakerdi jĂ€rv kus pesitsesid linnud. KĂ”ige ohtlikumad kohad rabas on laukad. Iga aasta kasvab juurde 1 mm paksune turba kiht. Raba laugastest on leitud ka ĂŒks pĂ”der kuna raba vesi sĂ€ilitab vĂ€ga hĂ€sti. Rabas on umbes 90-95% vett ja selle pĂ€rast ongi rabas nii lĂŒhikesed puud. Me kĂ”ndisime umbes ĂŒks ja pool tundi. PĂ€rast tegime pikniku.

Karl, lend 005d

 

Me kĂ€isime 16. aprillil Kakerdaja rabas. KĂ”igepealt sĂ”itsime bussiga ja giid rÀÀkis meile, et Tallinn on mĂ€gede linn ja siin on ĂŒle 70 mĂ€e. Kui me kohale jĂ”udsime lĂ€ksime eraldi meie ja paralleelklass . Teistega  lĂ€ks  kaasa see giid kes rÀÀkis meile bussis ja meiega ĂŒks teine. KĂ”igepealt rÀÀkis giid ĂŒhe loo seal elanud poistest kes rabasse kinni jĂ€id ja Ă€ra surid. Me kĂ”ndisime paarsada meetrit ja tegime pausi ja rÀÀkisime, et sambla kiht mis imeb endasse enda massist kolm korda rohkem vett. Siis rÀÀkisime huulheinast mis on putuktoiduline taim. Siis kĂ”ndisime veel natuke ja proovisime rabavett see oli vĂ€ga puhas, aga mineraalivaene ning pruun. KĂ”ndisime veel umbes kilomeetri ja pöörasime ĂŒmber ja lĂ€ksime tagasi. Siis toimus söögi paus ja me lĂ€ksime tagasi Tallinnasse.

Mihkel, lend 005 d

 

16.04.19 kĂ€isime klassiga Kakerdaja rabas. Hommikul kella kaheksaks lĂ€ksime Reaalkooli maja ette. Meiega oli rabas kaasas kaks giidi. Üks nendest giididest oli meil bussis ja ta kĂŒsis meilt mitu mĂ€ge on Tallinnas. Ta ĂŒtles, et kui tema koolis Ă”petas ta andis lastele sellise ĂŒlesande kodutööks ja mĂ”ni sa ĂŒle seitsmekĂŒmne mĂ€e kokku. Kui me kohale jĂ”udsime, siis me rÀÀkisime ĂŒhest talust. Talu juures oli kolm kaske ja talumees oli oma poegade auks need kasvatanud. Ühel mardipĂ€eval lĂ€ks ĂŒks poegades oma sĂ”braga marti jooksma ja mĂ”lemad poisid olid laukasse uppunud ja surnud. Üks poistest leiti varakult ĂŒles, aga teine leiti alles kevadel. Me jagasime klassid kaheks ja siis lĂ€ksime . Alguses ei olnud tee vĂ€ga raba moodi, siis hakkas juba raba moodi minema. MĂ”ned laudteed olid vee all natukene seal me jĂ”ime vett jĂ€rvest vett see oli vĂ€ga maitsev, aga see ei kustutanud janu. Giid rÀÀkis meile, et mida helerohelisem on laugas seda ohtlikum nagu tagurpidi valgusfoor. Me rÀÀkisime paljudest teistest taimedest, siis lĂ€ksime tagasi ja tegime pikniku ja siis lĂ€ksime tagasi.

Oliver, lend 005d

 

 

 

 

 

 

16.04.2019

TeaduspÀev

Meie koolis oli teaduspĂ€ev. Esimese tunni ajal oli meil kĂŒlas leiutaja Rait Rand. Sain teada, millised nĂ€evad vĂ€lja vanaaegsed naelad, kompass ja ratas. PĂ€rast lĂ€ksime klassi ja asusime meisterdama. Meie rĂŒhm pidi meisterdama ksĂŒlofoni. Saime sellega ka ainsana valmis nii et meie rĂŒhm lĂ€ks pĂ€rast alla saali vĂ”istlusele. Seal jagati meid uuesti rĂŒhmadeks ja seda puhku nii, et igas rĂŒhmas oli ĂŒks esimesest, teisest,  kolmandast ja neljandast klassist. Meie ĂŒlesandeks oli leiutada kĂ”ige kauem Ă”hus pĂŒsiv leiutis. Kui oli aeg lennutama hakata kogunesid igast rĂŒhmast vĂ€lja valitud joonele ja siis vaadati kelle leiutis pĂŒsib kĂ”ige kauem Ă”hus. Meie saatsime enda rĂŒhmast lennutama teise klassi tĂŒdruku, sest proovides oli tal alati kĂ”ige parem kĂ€si olnud. VĂ”itis aga meie klassi Karl, kes polnud kĂŒll meie rĂŒhmast, aga olin siiski vĂ€ga rÔÔmus, sest ometi oli ta ju mu klassikaaslane. KĂ”ik osalejad said tĂ€nukirja ja ĂŒhe kommi. PĂ€rast bussiga koju sĂ”ites olin endaga vĂ€ga rahul. KokkuvĂ”ttes oli see tore pĂ€ev ning sain palju teada.

Jutu kirjutas: Carmen, lend 005d

Meil kĂ€is koolis leiutaja Rait Rand. Ta tutvustas meile maailma kĂ”ige tĂ€htsamaid leiutisi, millega on tehtud maailmas edusamme. Ta rÀÀkis meile rattast ja maailma vĂ€ikseimast mootorist. Ta on leiutanud nutiplaastri. Nutiplaaster mÔÔdab keha temperatuuri, et ei peaks kraadiklaasidega tegelema. Nutiplaastriga temperatuuri mÔÔtmisest piisab ainult telefoniga ĂŒle selle libistamisest. Ta on umbes 40 aastane. Ta oli ka surfar, aga ta lĂ”petas surfamise raske vigastuse tĂ”ttu. PĂ€rast vigastust haiglas olles tuligi see mĂ”te teha nutiplaaster. Me vĂ”isime ka minna  maailma vĂ€ikseimat mootorit ja elektripalli lĂ€hemalt vaatama ja elektripalli ka katsuma. Mulle see pĂ€ev meeldis.

Jutu kirjutas: Valter, lend 005d

 

03.04.2019