Matkapäev Kakerdaja rabas

 

Teisipäeval 16.aprillil käisime koos paralleelklassiga Kakerdaja rabas. Sõitsime sinna bussiga kus üks giididest rääkis tallinna mägedest. Seal asusid Noku talu ja Noku lõkkeplats. Noku talu oli küll lagunenud, kuid kolm kaske mis maja ees olid olnud olid alles. Klassid jaotati eraldi ja kumbki klass sai matkajuhi ning alustasime teekonnaga. Varsti jõudsime laudrajani kus meile õpetati kuidas rabas turba peal käia. Paar korda peatusime, et õppida mõnda raba taime või juua laukast vett. Rabas kasvasid hõredalt lühikesed puud, sest neil ei olnud palju toitaineid. Teed olid osaliselt vee alla jäänud. Raba vesi oli puhas, kuid natuke pruun. Kuulsime ka juttu kuidas Noku talu poiss oli tahtnud sõbraga mardipäeval teisele poole raba külla minna, kuid tagasi nad enam ei tulnud. Nende laibad leiti natuke hiljem ning talu peremees püstitas oma poja auks risti mis on veel siiani alles. Ristini me kahjuks kõndida ei jõudnud, kuid kõndisime siiski päris kaugele. Tagasitee läks kiiremini ning saime veel fakte teada. Kui olime umbes pooleteisetunniselt matkalt tagasi tulnud tuli söögipaus. Sõitsime bussiga tagasi linna. Mulle see matk meeldis.

Karl Oliver, lend 005d

 

Me käisime 16.aprillil koos enda ja paralleelklassiga Kakerdaja rabas. Kõigepealt sõitsime sinna bussiga ja bussis rääkis meile reisijuht igasugustest huvitavatest asjadest. Näiteks ta rääkis meile,et Tallinnas on väga palju mägesid lausa üle 70! Siis kui me kohale jõudsime saime bussist välja minna ja need kes tahtsid need võisid oma kotid bussi jätta. Siis me ootasime lõkkeplatsil natuke aega ning siis kui giid oli valmis siis me hakkasime raba poole minema. Me kõndisime paarkümmend meetrit ja siis me jõudsimegi laudteele. Giid ütles,et me ei tohi laudteelt kõrvale minna, sest siis võib meie jalg sisse vajuda. Siis me kõndisime kuni me jõudsime ühe valge tutiga taime juurde mille nime ma ei mäleta. Pärast sellest rääkimisest me liikusime edasi kuni me jäime seisma ühe taime juurde mille nimi oli huulhein mis toitub putukatest. Me jalutasime päris pikalt kuni me jõudsime suure järve juurde mille nimi oli Kakerdi järv. Seal oli nii öelda joogipaus, sest sealt jõid kõik seda vett mis seal järves oli. Siis me läksime tagasi lõkkeplatsile ja sõime. Pärast söömist me läksime bussi ja sõitsime Tallinnasse tagasi. Mulle meeldis see matk. Soovin,et selliseid matkasid tuleks veel.

Jürgen, lend 005d

 

Käisime 16. aprillil klassiga Kakerdaja Rabas. Meile räägiti Noku talu ajaloost kuidas seal oli maja mille ees oli kolm kase puud , kuid maja oli ära lagunenud ja kuidas seal elas kolm poissi ja üks sepp. Kui kolm poissi suureks said, siis läksid nad mardipeole ja kukkusid rappa. Peremees tegi kasest risti poiste mälestuseks. Pärast läksime laudtee peale jalutama. Vahepeal läks laudtee vee alla. Meile räägiti ka erinevatest taimedest NT tuppvillpea ja rabakas. Meile räägiti ka seal olevast veest mis oli kõige ohutum vesi, aga seal polnud ühtegi mineraalainet. See vesi ei kustutanud janu, aga see pidi tegema naha siidiseks. Mulle väga meeldis see päev ja ma loodan, et selliseid päevi tuleks veel.

Frode, lend 005 d

 

Teisipäeval 16. aprillil käisime me Kakerdaja rabas. Bussisõit kestis tund aega. Me nägime seal erinevaid taimi ning ka marju näiteks kukkemarja, tuppvillpead ja huulheina. Raba vesi on pruunikamat värvi kui kraani vesi ja kustutab vähem janu, kuid on ikkagi väga maitsev ja hea ja öeldi ka, et raba vesi teeb naha siidiseks . Vanasti elas raba serval üks kuulus sepp ja tema pere umbes 30.-ndatel. Seal oli ka Kakerdi järv kus pesitsesid linnud. Kõige ohtlikumad kohad rabas on laukad. Iga aasta kasvab juurde 1 mm paksune turba kiht. Raba laugastest on leitud ka üks põder kuna raba vesi säilitab väga hästi. Rabas on umbes 90-95% vett ja selle pärast ongi rabas nii lühikesed puud. Me kõndisime umbes üks ja pool tundi. Pärast tegime pikniku.

Karl, lend 005d

 

Me käisime 16. aprillil Kakerdaja rabas. Kõigepealt sõitsime bussiga ja giid rääkis meile, et Tallinn on mägede linn ja siin on üle 70 mäe. Kui me kohale jõudsime läksime eraldi meie ja paralleelklass . Teistega  läks  kaasa see giid kes rääkis meile bussis ja meiega üks teine. Kõigepealt rääkis giid ühe loo seal elanud poistest kes rabasse kinni jäid ja ära surid. Me kõndisime paarsada meetrit ja tegime pausi ja rääkisime, et sambla kiht mis imeb endasse enda massist kolm korda rohkem vett. Siis rääkisime huulheinast mis on putuktoiduline taim. Siis kõndisime veel natuke ja proovisime rabavett see oli väga puhas, aga mineraalivaene ning pruun. Kõndisime veel umbes kilomeetri ja pöörasime ümber ja läksime tagasi. Siis toimus söögi paus ja me läksime tagasi Tallinnasse.

Mihkel, lend 005 d

 

16.04.19 käisime klassiga Kakerdaja rabas. Hommikul kella kaheksaks läksime Reaalkooli maja ette. Meiega oli rabas kaasas kaks giidi. Üks nendest giididest oli meil bussis ja ta küsis meilt mitu mäge on Tallinnas. Ta ütles, et kui tema koolis õpetas ta andis lastele sellise ülesande kodutööks ja mõni sa üle seitsmekümne mäe kokku. Kui me kohale jõudsime, siis me rääkisime ühest talust. Talu juures oli kolm kaske ja talumees oli oma poegade auks need kasvatanud. Ühel mardipäeval läks üks poegades oma sõbraga marti jooksma ja mõlemad poisid olid laukasse uppunud ja surnud. Üks poistest leiti varakult üles, aga teine leiti alles kevadel. Me jagasime klassid kaheks ja siis läksime . Alguses ei olnud tee väga raba moodi, siis hakkas juba raba moodi minema. Mõned laudteed olid vee all natukene seal me jõime vett järvest vett see oli väga maitsev, aga see ei kustutanud janu. Giid rääkis meile, et mida helerohelisem on laugas seda ohtlikum nagu tagurpidi valgusfoor. Me rääkisime paljudest teistest taimedest, siis läksime tagasi ja tegime pikniku ja siis läksime tagasi.

Oliver, lend 005d

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar