2016/2017 III periood

Lugupeetud õpetajad ja õpilased!

Me oleme siin, sest on jälle Eesti Vabariigi iseseisvuspäev. Sellise päeva puhul on „jälle“ tore öelda.

Mulle on Eesti tähtis. Ilmselt sellepärast, et ma olen siin sündinud. Aga ka muidu on eestlased toredad. Eestis tunnevad peaaegu kõik kõiki, sest meid on ainult 1 miljon. See on väga ebatavaline. Iga eestlane tunneb näiteks kedagi, kes tunneb presidenti. Kujutage ette, kui Ameerikas oleks nii!

Eesti on väga väike, kuid meil on ilus loodus. Lisaks sellele on meil 2222 saart. Lätil näiteks pole ühtegi saart, ehkki ta on siinsamas.

Minu arvates on eesti keel ilus. Meil on säilinud ka erinevaid murdeid ja meil on palju vanasõnu. Eesti keeles on palju laule ja meil on laulupeod. Ka need on väga ebaharilikud, kuna peaaegu kõik eestlased tulevad sinna kokku. Laulupidusid on peetud varsti juba 150 aastat. Mina lähen esimest korda laulupeole laulma sel aastal.

Eestil on alles kõige esimene rahvuslipp – sini-must-valge. See on Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, mis oli 50 aastat vana talu korstnajala sees peidus. Nüüd saab seda näha ERMi uues majas. Ta on vana ja valge ei ole enam valge, aga ta on ikka alles.

Palju õnne väikesele erilisele Eestile!

Helga Maari Lepasepp, 3.d

 

Eesti Vabariigi kõne

Lugupeetud direktor, õpetajad ja kaasõpilased!

Täna on Eesti sünnipäev. Nagu te teate on inimestele tähtsad sõbrad. Nad hoolitsevad sinu eest.

Samamoodi on riikidega: mida rohkem sõpru riigil on, seda lihtsam on ka riigil. Keeled on tähtsad

sellepärast, et mida rohkem keeli oskad, seda rohkem sõpru on ka välismaalt. See on väga tähtis.

Eriti lastele.

Eesti saab 99-aastaseks, see on inimese jaoks palju, aga riigi jaoks vähe. On olemas palju vanemaid riike. Aga siiski saab Eesti kohe varsti saja-aastaseks – see on suur juubel. Te mõelge, et Eesti on sama vana kui mõni vanaema või vanaisa.

Olgu Eesti vaba ja saagu palju sõpru! Kui kõik riigid oleksid sõbrad, siis oleks vähem sõdasid! Palju õnne Eesti! Oleme vabad!

Kaspar Noor, 3.d

 

 

Kõne

Tere austatud direktor, õpetajad ja kaasõpilased.

Miks me oleme täna siia kogunenud? Õige vastus on, et me tulime tähistama Eesti Vabariigi sünnipäeva. Eesti Aga ei ole olnud kogu aeg vaba.

Eesti Vabariik kuulutati välja 24 veebruaril 1918 aastal Pärnus. 1940-l aastal aga okupeeriti Eesti Nõukogude liidu poolt. Taasiseseisvus Eesti 20 augustil 1991 aastal kell 23.02.

Paljud on Eesti vabaduse eest oma elu andnud. Nende mälestuseks on palju vabadussambaid. Üks meie hooviski. Aga mida meie saame oma kodumaa heaks teha? Hoiame kokku ja hoiame Eesti keelt ja Eesti meelt.

Eesti saab kohe 99 aastaseks ja järgmisel aastal juba 100 aastaseks. On tore siin koos teiega olla. Soovin õnne ja vabadust Eesti rahvale. Olge vabad ja teeme Eesti paremaks. Elagu Eesti Vabariik!

Kristjan Rosberg, 3.d

 

 

See on Eesti

Milline on Eesti riik?

Seda saad sa teada siit.

Vabariik ja Balti riik.

Euroriik ja NATO-riik.

Venemaale naaberriik.

Skype’i-riik j e-riik.

Mereriik ja saarteriik.

Metsariik ja marjariik.

Puhast õhku pakkuv riik.

Tantsuriik ja laulriik.

Eesti keeles rääkiv riik.

Eesti – see on vaba riik!

Karl Mägi, 2.e

 

 

Eestimaa

Mu kodumaa on Eestimaa,

Eestimaa on ilus maa.

Siin on suured metsad, järved,

sügisel on palju värve.

Eesti lipul on kolm värvi:

sinine, must ja valge,

nagu teavas, muld ja lumi.

See on minu kodumaa

Oskar Sõrmus, 2.d

 

Eestimaa

Eestimaa on mu lemmik maa,

seda kaitsta tahan ma.

Suureks saades sõdur olen,

riiki kaitsen, tugev olen.

Kaitsen õhus, merel, maal

ja kui vaja, siis ka relvaga.

Kaitsen lumes, tormis, vihmaga,

sest Eestimaa on mul lemmik maa.

Karl Uukkivi, 2.d

 

Eestimaa

Siin mul sõbrad,

siin mul maa,

siin mul pere ka.

Ilus loodus Eestimaal!

Minu kodu Eestimaa

on kui magus martsipan.

Tarkust on meil palju,

kindel see kui kalju.

Taago Pikk, 2.d

 

Kommenteerimine on keelatud.

  • Seoses Tallinna Kesklinna Põhikooli läheneva 5. sĂĽnnipäevaga tekkis mõte luua digialmanahh. Mõtte autor oli direktor Jaana Roht. Almanahh sisaldab laste kirjanduslikku ja kunstilist loomingut ning täieneb jooksvalt.