Sel sügisel oli esimene koolipäev 2. septembril.
Kooliaasta algusest kirjutasid Kristiin ja Anneli nii:
Esimene september on alati kõige põnevam koolipäev, sest siis saab jälle üle pika aja klassikaaslasi näha. See päev algab alati sellega, et kogunetakse klassis. Siis tehakse klassipilt. Alati on esimesel septembril ka mingi üritus perega. Kristiin läheb oma perega tavaliselt restorani. Anneli läheb perega kohvikusse. See kõik on väga tore. See tunne on väga uhke kui sa lähed esimesel septembril jälle kooli. Sellel päeval valime alati õpetajale lilled. Sel aastal oli lilli nii palju, et õpetajal oli tegemist, et neile vaase leida. Sel päeval peab ka pidulik koolivorm seljas olema. Sellel päeval on alati igal pool ka politseid, sest keegi ei taha hiljaks jääda. Alati on südames ootusärevus, sest sa näed üle pika aja oma õpetajat ja sõpru.
Palmse mõis asub Lääne-Virumaal Lahemaa Rahvuspargis. See on väga ilus mõisakompleks korrastatud hoonete ja suure territooriumiga. Tutvusime selle koha ajalooga, külastasime seppa, vaatasime teatrietendust, sõitsime hobuvankriga ja pidasime piknikku.
Sel nädlal juhtus veel midagi olulist – meie kaks aastat kestnud maletunnid said punkti malemajas. Sellest on kahju. Aga kindlasti ootab meid maletunni asemel midagi uut ja põnevat.
Loodusesse kutsusime oma emad emadepäeva puhul. Mõtlesime, et päikesepaisteline reede on just sobiv aeg, et nad võiksid kontorilaudade tagant korraks tõusta ja lõunapausu meiega Hirvepargis veeta.
Õpetaja Erkki leidis meie jaoks aega ja uurisime koos, mida tähendab rakk ja missugune see välja näeb.
See pole kõik. Ühel hommikul külastasid meid noored tudengid, kes alles õpivad arstideks. Ometi on nad päris targad ja sellepärast tulid meie juurde õpetama seda, kuidas end õnnetuse korral abistada, või kuidas abistada kedagi teist.
See oli eriti tore päev, sest kõik tunnid olid leiutamist täis. Tegime MÕK-i seekord esimeste klassidega koos. Meie ülesandeks oli leiutada ja meisterdada lõbustuspargi makett varjupaigaloomadele, et sisustada nende pikki ja ka kurbi päevi. Oo, kui palju aega ja toredaid mõtteid. Ole ainult ise usin ja tahtmist täis!
Meie põhiline töö koolis on õppimine. Mõnikord tuleb üksteisega ka rinda pista, et selgitada nutikamad. Õpioskuste võistlus on just selline ettevõtmine. Hetkel käimas II voor, mis selgesti näitab, et õppida saab igal pool.
Kui raamatute lugemine ja arvutites nuhkimine väsitas, võtsime kätte heegelnõelad ja õppisime heegeldama. Heegeldamine sai meil väga selgeks ja see meeldis meile väga. Tulemuseks oli meetrite kaupa heegelkette. Lõpuks sai iga laps endale heegelketist nuku. On ju lahe!
Suusapäevaga läks kĂĽll eriti hästi. Juba mitu päeva oli linnas vihmane ja lumetu. Lootsime, et Kõrvemaa metsade vahel ikka natukenegi valget lund leiame. Aga lumemöldritel olid teised plaanid – hommikul ärgates ĂĽllatusime kõik, sest kogu linn oli paksu, koheva lumevaiba all.
Vabariigi aastapäevaaktuseks valmistusime hoolega. Selleks kirjutasime klassides isamaalisi luuletusi. Siis korraldasime klassis etlemiskonkursi ja valisime luuletused, mis võiksid meie klassi esindada. Rebimine oli tihe.
Kui luuletused välja valisime, tuli aktuseks hoolega ettevlmistusi teha – et kõik oleks täpselt nii nagu peab.